Kuidas kõik alguse sai...

Et kõik ausalt ära rääkida pean minema siinkohal suurusjärk 6 kuud tagasi. 2008.a. algus - innustatuna olemasoleva katusekorteri pingelisest õhkkonnast, mis olid paljuski tingitud sama Tulika tn maja teatud kaasomanike järjekordsest omavolist terve maja prügisorteerimise lahenduse leidmisel, sai järjekordselt hakatud city24 jm. kinnisvara lehekülgi sirvima.

Pika otsingu järel tekkis arusaam, et olenemata kinnisvaramulli lõhkemisest ei ole osta ikkagi mitte midagi. Häid krunte, maju, maid, kortereid ei müüda ning pakkumisel on vaid tohutukallid mõttetud objektid. Majad enamasti põllul, totakate kombinatsioonidega kütte-ruumiplaneeringu-maja välisilme poolest jne. Korterid ei asu minu jaoks piisavalt atraktiivses kohas-kõrguses ja ei sisalda ka n+1 autokohta nagu võiks :). Krundid on ka umbes samamoodi sobimatud. Kas ma olen ise äkki liiga pedantne?

Kriteeriumid veelkord üle vaadatud sai leitud, et lihtsam on ikka vist leida sobiv uus eluase see ise kuskile ehitades. Ehk siis lihtne - tuleb edaspidi keskenduda vaid lammutamist ootavate vanemate majade/suvilate või maatükkide sirvimisele. Nõnda vahelduva eduga kuluski imekiiresti pool aastat kus sai ikka aegajalt kinnisvaraportaale surfatud kuniks saabus töökohast puhkus.

Samale ajale oli planeeritud ka olemasoleva katusekorteri katuseterassi lammutus, uue alloleva katuse ehitamine ja uue terassi ehitus (sic!), mis omakorda tähendas ka maadlemist projekteerimisfirmaga, asjatamist Tallinna LOVs ehituslubade osakonnas jne. Ehitus protsessina tegelikult on fun ja see organiseerimine, uurimine-õppimine tegelt ka omamoodi lahe väljakutse, eeldusel et kõik sujub :)

Kuna konkreetseid puhkuseplaane muid peale ehituse ei olnud tehtud ja ehitus laabus nii kiirelt-lihtsalt, siis sobivasti jäi aega täiesti üle. Ka ilmad olid kehvad ja seega ideaalne aeg jälle süveneda kinnisvara otsingutesse.

Ühel juulikuu alguse päeval saigi avastatud huvitav krunt koos suvilaga Muuga aedlinnas, tegelikult küll isegi paar krunti, mis kõik enam-vähem samas hinnaklassis. Detailsemad otsingud kasutades kinnisturaamatut, Maardu linna lehte (igasuguste KOV plaanide teadasaamiseks), maaameti lehte ja kaarte, google-t jms, jätsid sõelale ühe neist. Täpsustavad küsimused maaklerile, omanikule ning veel paar päeva veebis surfamist andsid alust leppida kokku objekti külastamine.

Esimene külastus jättis kohe hea mulje. Eks mingi osa mängis rolli ka põhjalik eeltöö, mis tekitas dejavu-liku tunde kohapeal - palju oli juba tuttav ja oodatav. Krunt sai risti-rästi läbi jalutatud, maaklerit pommitatud ristküsitlustega ning lahkutud lubadusega kaaluda ostu. Esimesed pildiklõpsud leiad SIIT!

Järgnevalt sai tellitud hindamine antud krundile. Osalt vajadusest miskit paberit pangas näidata, osalt ka enda meelerahuks, et teada, mis see krunt siis "Eesti keskmiselt" väärt on. Selguski, et omanik on veidi pilvedes ja hind ehk keskmise järgi ca. 10% liiga kõrge. Algas läbirääkimine :).

Samal ajal sai koostatud esimene ruumikalkulatsioon (mida ja mis mahus see tulevane maja võiks sisaldada ja kuidas) ja surfatud erinevaid EAL liikmete saite + kõikvõimalikke muid ideid pakkuvaid lehti ning koostatud ja laiali saadetud "stampkirjad" arhitektidelt tööplaani-hinnakirja saamiseks.

Kui hind sai müüjaga paika räägitud tekkis korraks veel küsimus: "Kas tõesti, kindlasti ja ikka just SEE krunt saab meie tulevaseks KODUKS?". Sai veelkord surfatud kinnisvaralehti, käidud ka ringi sõitmas, otsimas ja kaalumas. Kahtlused/kõhklused..., aga see vist on täiesti normaalne - pole ju kõige pisem otsus, mis elus teha tuleb. Kahtlused-kõhklused varjutas lõpuks täiendav hinnaläbirääkimine, sai tehtud avaldused pangas ning paberimäärimine võis alata.