Täna möllas traktorist veel viimast lihvi andes Õunapuu 30 krundil. Kuigi sai korduvalt seletatud kuidas ja mis, ei suudetud ikkagi Õunapuu 32 krundipoolset osa puutumata jätta ja see songiti vingelt üles - pinnas on jätkuvalt püdel, külma pole ju olnud. Eks peab kevadel muru külvama ja veidi tasandama, vaatab kui kiire naabril sellega on.
Lammutusest üle jäänud kivisodi on kuhjatud meiepoolsele krundiosale, seda matan hiljem sissesõidutee alla. Lasin meestel terved silikaattellised ära puhastada ja riita laduda - 1 eek/tk. Kokku on meil nüüd ca. 2000 kivi, mida n. siseseinte ladumiseks kasutada. Õunapuu 28 lammutamisest tuleva silikaadi puhul toimin samamoodi. Esimene materjal seega majaehituseks olemas :)
Katastriüksuse vormistamisega on ka edasi mindud. Plaanid-avaldused olemas, tuleb need kõigil osapooltel allkirjastada ja siis toimetab katastrimees edasi. Lisaks on vaja käia notaris allkirju tõendamas ja ka pankadelt on vaja saada paber "OK"-ga, et krunte võib vastavalt liita ja neil selle vastu midagi ei ole.
laupäev, 20. detsember 2008
reede, 19. detsember 2008
Hakkab vaikselt looma
Vahepeal on ideid, mõtteid, soove ja nõudmisi edasi-tagasi loksutatud ning arhitektidega jõutud järgmise versioonini, mis on leitav projektikaustast siin.
Saun leidis koha aia allnurgas ja asub majast väljas. Tekkinud on natuke katuseterassi ja seal kõrval ka murukatust. Master-bedroom kolis teise majaotsa, kabinet allakorrusele jnejne, muudatusi esialgsest päris mitu, kuid üldkontseptsioon on ikka sama :)
Nüüd on jõulupühade ajal ja uusaasta ootel hea seaprae ning hapukapsa kõrvale seedida ka käesolevat versiooni.
Saun leidis koha aia allnurgas ja asub majast väljas. Tekkinud on natuke katuseterassi ja seal kõrval ka murukatust. Master-bedroom kolis teise majaotsa, kabinet allakorrusele jnejne, muudatusi esialgsest päris mitu, kuid üldkontseptsioon on ikka sama :)
Nüüd on jõulupühade ajal ja uusaasta ootel hea seaprae ning hapukapsa kõrvale seedida ka käesolevat versiooni.
laupäev, 13. detsember 2008
Suvila pinnalaotus
Täna juba möllas kopp Õunapuu 30 krundil ning sealsest suvilast on nüüd järel vaid pinnalaotus. Mehed sorteerivad sodi ära minemavedamiseks. Kopamees oli paras häda ja kopp ka nõrguke - taldmikule hammas peale ei hakanud ja kartis sodihunnikus oma rehvid rikkuda. Õnneks ei ole minu tellitud mees :) - homme tuleb võimsam aparaat ja mehed võtavad mõned õunapuud, mis nagunii ette jääksid majaehitusele ka maha, et saaks mõistlikult liikuda.
Pinnas on ka mõnusalt püdel ikka ja kopamees kartis kinnijäämist. Seal, kus kopp vundamendi eemaldas tekkis kohe väike veesilm.
Pinnas on ka mõnusalt püdel ikka ja kopamees kartis kinnijäämist. Seal, kus kopp vundamendi eemaldas tekkis kohe väike veesilm.
reede, 12. detsember 2008
Detsembrikuus kõik on uus...
Lammutusmehed Õunapuu 30 asuva suvila eemaldamiseks leitud, hakkavad nädalavahetusel pihta ning lubasid järgmise nädala lõpus kindlasti ühele poole saada. Kaevavad vundamendi ka kogu täiega välja. Kivisodi jätan hetkel endale, saab seda täiteks kasutada n. tee rajamisel või äkki tekib soov mõni küngas krundile teha :). Sama soojaga lubasid eemaldada ka Õunapuu 28 ja 30 vahelise piirdeaia.
Eesti Energia käis ja lülitas elektri välja, korjas mõõdiku maha ja lubas lähiajal ka kilbi minema viia, neid polegi vaja Õunapuu 30 osas.
Katastritööde pakkumine on ka käes, lasen mehel tööga alustada.
Eesti Energia käis ja lülitas elektri välja, korjas mõõdiku maha ja lubas lähiajal ka kilbi minema viia, neid polegi vaja Õunapuu 30 osas.
Katastritööde pakkumine on ka käes, lasen mehel tööga alustada.
esmaspäev, 8. detsember 2008
Lammutusluba käes
Pole ise veel midagi ehitanudki ja juba läheb lammutamiseks :). Käes siis kõrvalkrundil asuva suvila lammutusluba. See võimaldab edasi asjatada kruntide liitmise, uue geoplaani ja pinnaseuuringuga. Loodetavasti ei tekita probleeme endisele krundiomanikule antud ehitusluba, mis kajastab kõrvalkrundil ka justkui elumaja.
neljapäev, 4. detsember 2008
Esimesed joonised
Arhitektidelt nimelt, siin! Nüüd on olemas lähtekoht, mille ümber ideid punuda ning täpsustusi-täiendusi sisse viima hakata. Mõtteisse on kerkinud ka ühe versioonina eraldi saunamaja-grillinurga idee.
kolmapäev, 3. detsember 2008
Lammutusluba
Sain täna niipalju targemaks, et vahepeal Maardusse sisse antud lammutusloa taotlus jagatava krundi peal asuva suvila eemaldamiseks on lõpuks LV istungilt läbi käinud aga veel sisestamata. Paluti helistada 08.12.2008 uuesti. Eks siis ehk selgub, mis ja kus.
esmaspäev, 17. november 2008
Projekteerimise algus
Arhitektiga on nüüd vahepeal 2 kohtumist peetud. Oleme veelkord oma soove ja nõudmisi täpsustanud ja täiendanud ning saime ilusti kiita põhjaliku eeltöö eest. Leping on allkirjastatud - Kauss Arhitektuur tegelastega, meie peamiseks kontaktiks - Kaur Talpsep ja Allan Pilter.
Projekteerimise ajakava näeb tänase seisuga ette eskiisi valmimist ca. detsembri keskpaigaks, eelprojekti valmimist ca. jaanuari lõpuks, mil see kooskõlastamisringile läheb ja ehitusloa taotlus sisse antakse. Arhitektuurne põhiprojekt peaks olema valmis aprilli keskpaigas, konstruktiivne tööprojekt ja eriosade põhiprojekt ca. juuni alguseks. Lühidalt - juuni alguseks paberid viimseni korras, kuid juba varem saab hakata ehituspakkumisi võtma jne.
Täna tähtsaim samm on kruntide liitmine ja geoloogilise uuringu tellimine. Veidi on vaikseks jäänud, pean kaasomanikust naabrit torkima, et kas ta vajalikud toimetused on Maardu LOV-s saanud korda ajada.
Projekteerimise ajakava näeb tänase seisuga ette eskiisi valmimist ca. detsembri keskpaigaks, eelprojekti valmimist ca. jaanuari lõpuks, mil see kooskõlastamisringile läheb ja ehitusloa taotlus sisse antakse. Arhitektuurne põhiprojekt peaks olema valmis aprilli keskpaigas, konstruktiivne tööprojekt ja eriosade põhiprojekt ca. juuni alguseks. Lühidalt - juuni alguseks paberid viimseni korras, kuid juba varem saab hakata ehituspakkumisi võtma jne.
Täna tähtsaim samm on kruntide liitmine ja geoloogilise uuringu tellimine. Veidi on vaikseks jäänud, pean kaasomanikust naabrit torkima, et kas ta vajalikud toimetused on Maardu LOV-s saanud korda ajada.
teisipäev, 28. oktoober 2008
Segadused kruntide liitmisega
Kummaliselt on alguses üsna lihtne protsess takerdunud. Nimelt ei tea ilmselt ei Maardu LOV kui ka enamik mõõdistajaid, mis on korrektne protseduur antud asja teostamiseks. Algselt Maardu LOV-st antud juhendid "teha topogeodeetiline plaan, siis avaldus ja nemad asjatavad maaametiga sealt edasi" on muutunud hoopis teiseks.
Nüüd soovitakse ikka ka katastrimõõtmist. Segane on veel, et siis millal ja kas uut topogeodeetilist mõõdistamist üldse vaja on. Igatahes rida erinevaid maamõõdubüroosid nüüd tegeleb ja "uurib", kuidas siis korrektne on, ning mida see Maardu LOV ikka saada tahab ja mina siis ootan selle töö maksumust.
Nüüd soovitakse ikka ka katastrimõõtmist. Segane on veel, et siis millal ja kas uut topogeodeetilist mõõdistamist üldse vaja on. Igatahes rida erinevaid maamõõdubüroosid nüüd tegeleb ja "uurib", kuidas siis korrektne on, ning mida see Maardu LOV ikka saada tahab ja mina siis ootan selle töö maksumust.
reede, 17. oktoober 2008
teisipäev, 7. oktoober 2008
Poole suurem
Vahepeal on asjatatud kõrvalkrundi teemadel - pangaga edasi-tagasi pabereid vahetatud ning ähvardatud-nutetud-lepitud :) e. nüüd siis asjalood lõpuks niikaugel, et lähebki laiendamiseks. Realiseerunud on võimalus osta naaberkrunt ning ülejärgmise naabriga see pooleks jagada.
Uus krunt saab olema seega ca. 1250m2, mis on suhteliselt standardtne krundisuurus mujal, kuid Muuga mõistes suisa luksuslik ja priiskav. Selle asja sügavaim point on faktis, et siis on kõik meie krundiga piirnevad naabrid juba oma maja valmis ehitanud ja seetõttu palju lihtsam oma ehitist paigutada ilma hirmuta, et sinu magamistoa aknasse naabrid iga kord kiikavad kui uksest käivad vms.
Lisaks annab suurem krunt võimaluse kaaluda õhk-vesi soojuspumba asemele maasoojuspumpa, mis Muuga suhteliselt niiskes pinnases väidetavalt ekstrahäid tulemusi pidavat andma. Eks paistab, pinna taha see nüüd jääda ei tohiks.
Kui paberid järgmine nädal korras, siis edasi tuleb organiseerida uus geoplaan ja maardu LV-sse avaldus kruntide ümbervormistamiseks, tellida geodeetiline uuring juba uue krundi osas ning arhitektiga kohtinguid alustada. Raha peaks ka hakkama hoolega koguma, neid igasugu "pisi"-kulutusi ikka jagub + lisaks on plaan ka ehituse alguseks olemasolevad liisingud jne ära lõpetada.
Uus krunt saab olema seega ca. 1250m2, mis on suhteliselt standardtne krundisuurus mujal, kuid Muuga mõistes suisa luksuslik ja priiskav. Selle asja sügavaim point on faktis, et siis on kõik meie krundiga piirnevad naabrid juba oma maja valmis ehitanud ja seetõttu palju lihtsam oma ehitist paigutada ilma hirmuta, et sinu magamistoa aknasse naabrid iga kord kiikavad kui uksest käivad vms.
Lisaks annab suurem krunt võimaluse kaaluda õhk-vesi soojuspumba asemele maasoojuspumpa, mis Muuga suhteliselt niiskes pinnases väidetavalt ekstrahäid tulemusi pidavat andma. Eks paistab, pinna taha see nüüd jääda ei tohiks.
Kui paberid järgmine nädal korras, siis edasi tuleb organiseerida uus geoplaan ja maardu LV-sse avaldus kruntide ümbervormistamiseks, tellida geodeetiline uuring juba uue krundi osas ning arhitektiga kohtinguid alustada. Raha peaks ka hakkama hoolega koguma, neid igasugu "pisi"-kulutusi ikka jagub + lisaks on plaan ka ehituse alguseks olemasolevad liisingud jne ära lõpetada.
pühapäev, 14. september 2008
Võsale kriips peale
13-14 septembril sai teoks esimene suurem heakorrastus krundil. Algne plaan trimmeriga krunt üle käia kasvas märkamatult suuremat sorti haljastustöödeks kui ka hulk sugulasi tuli krunti kaema ja oma abistava käe ulatas. Suured tänud teile kõigile!
Kõik tikrid, enamus vanu kibuvits-roose ja sõstraid leidsid oma lõpu lõkkes, lisaks neile läksid hävitamisele ka mitu alõtshat ja paar kiduramat ploomi. Krunt sai enamuses trimmerdatud, hekk pügatud ja hulk mahalangenud õunu-ploome koos heinaga kompostimiseks krundi tagaosas oleva kuuri taha kuhjatud. Siidikäppadel nüüd käed villis ja keha haige, kuid suur töö sai tehtud ning nüüd on juba mingi nägugi krundil.
Kõrvalkrundi omaniku ja järgmise krundi omanikuga sai sõlmitud ost-müük eelleping ning nüüd kooskõlastame detaile veel pangaga. Varsti +50% suurem krunt, õnneks see on oluliselt paremini hooldatud :)
Kõik tikrid, enamus vanu kibuvits-roose ja sõstraid leidsid oma lõpu lõkkes, lisaks neile läksid hävitamisele ka mitu alõtshat ja paar kiduramat ploomi. Krunt sai enamuses trimmerdatud, hekk pügatud ja hulk mahalangenud õunu-ploome koos heinaga kompostimiseks krundi tagaosas oleva kuuri taha kuhjatud. Siidikäppadel nüüd käed villis ja keha haige, kuid suur töö sai tehtud ning nüüd on juba mingi nägugi krundil.
Kõrvalkrundi omaniku ja järgmise krundi omanikuga sai sõlmitud ost-müük eelleping ning nüüd kooskõlastame detaile veel pangaga. Varsti +50% suurem krunt, õnneks see on oluliselt paremini hooldatud :)
pühapäev, 31. august 2008
Kümme käsku
Olles suhteliselt usukauge, on teada ka mulle kümnes käsk "Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma", kuid siiski on südamesse pugenud võimalus oma krunti 50% laiendada. Seda siis naabri krundi arvelt ja kokkuleppel ülejärgmise naabriga. Lühidalt siis moodustada kolmest krundist kaks ~1250 m2 krunti. Hinna ja detailide osas tuleb nüüd aru pidada ja ka oma kalkulatsioonid üle vaadata, kuidas selline lisakulutus mõjutab edasisi tegevusi. Ülejärgmine naaber on samuti huvitatud sellisest võimalusest. Patt oleks siinkohal kindlasti jätta võimalust kasutamata igal juhul, kuid kumb küll suurem patt on, see või 10. käsu vastu eksimine...
Esimene saak
Täna saime "lõplikult" võtmed kätte ja krundi oma valdusesse. Jutumärkides lõplikult, kuna majja jäi veel mingi osa eelmise omaniku suuremagaliibrilist kraami, mis ta lubas enne talve minema vedada. Jääme lootma :)
Täna sai tehtud ka esimene inspektsioon krundil ning üle loetud viljapuud jm dzhungli osa. Tähelepanekud siis järgmised:
3 x kirss?
1 x valge klaar
5+ x Alõtsha e. kollane seaploom
3+ x punane ploom
2 x Antonovka
1 x sibulõun
5? x must sõstar
2? x punane sõstar
3+ x sirel
2 x mänd
5-haruline kask
3 x jasmiin
tikker ja kibuvits/roos on ka kooselu leidnud mitmes kohas
Lühidalt - sael ja oksapurustajal tööd jätkub :). Suureks plussiks sügisel krunt kätte saada on võimalus hinnata viljapuid ja mis seal parata - ka saada osa esimesest saagist. Täna õnnestus lookas puudelt korjata ploome ja õunu, mida on tõesti palju. Moosikeetmine võib alata.
Täna sai tehtud ka esimene inspektsioon krundil ning üle loetud viljapuud jm dzhungli osa. Tähelepanekud siis järgmised:
3 x kirss?
1 x valge klaar
5+ x Alõtsha e. kollane seaploom
3+ x punane ploom
2 x Antonovka
1 x sibulõun
5? x must sõstar
2? x punane sõstar
3+ x sirel
2 x mänd
5-haruline kask
3 x jasmiin
tikker ja kibuvits/roos on ka kooselu leidnud mitmes kohas
Lühidalt - sael ja oksapurustajal tööd jätkub :). Suureks plussiks sügisel krunt kätte saada on võimalus hinnata viljapuid ja mis seal parata - ka saada osa esimesest saagist. Täna õnnestus lookas puudelt korjata ploome ja õunu, mida on tõesti palju. Moosikeetmine võib alata.
reede, 22. august 2008
Geoloogiline-geodeetline?
Tomeito-tomaato? EI! Täiesti erinevad asjad ikkagi :). Geodeetiline plaan e. kõrgusmärkidega mõõdistatud krunt koos puude jms asjadega on olemas. Vaja oleks veel soovitavalt tellida siiski ka geoloogiline uuring e. uuring, mis kajastaks pinnase olemust.
Copy-paste Maardu lehelt:
Ehitusgeoloogilised tingimused on Maardu linna eriosades erinevad:
Muuga aedlinna territooriumil moodustab aluspõhja alamkambriumi lükati kihistu aleuroliitne savi. Aluspõhja katab saviliivmoreeni kiht, mis on tume-kuni rohekashalli värvusega sitkeplastse kuni kõva konsistentsiga ja sisaldab jämepurdu kuni 20%. Moreeni pealispind jääb 7.8…16.2m sügavusele maapinnast ja on üldise edela-kirde suunalise langusega. Moreeni katab 7.5 – 15.6m paksune meresetete kiht, mis koosneb valdavalt halli värvusega kesktihedast tolmliivast. Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht. Pinnasevesi levib tolmliivas ja mullas. Veehorisondi paksuseks on siin 8-16m. Kõrgeim veetase on mõõdetud 0.23m üle maapinna kuni 1m sügavusel maapinnast 1988a. augustis. 1987 a septembris oktoobris oli salvkaevudes mõõdetud veetase 0.05-0.65m sügavusel maapinnast. Veetase on madalam Altmetsa tee piirkonnas seoses ringraja rajamisega teostatud kuivendustööde tulemusel (Eesti Maaparandusprojekt 1988a. töö nr 0081871). Seega on ehitustingimused Muuga aedlinnas rasked.
Just see "Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht." on fakt, mille pärast tasub tõsiselt kaaluda minul pinnaseuuringu teostamist, mis annaks soovitused vundamendile ja/või maja paiknemisele krundil. Võtsin antud töö teostamiseks hinnapakkumised paarist ettevõttest - maksab see lõbu ca. 13000 eek, sisaldades puurimistöid ja ka löökpenetratsioonikatseid koos põhjaliku aruandega. Hilisema hingerahu mõttes ja kogu projekti maksumust arvestades pole see summa mingi summa.
Copy-paste Maardu lehelt:
Ehitusgeoloogilised tingimused on Maardu linna eriosades erinevad:
Muuga aedlinna territooriumil moodustab aluspõhja alamkambriumi lükati kihistu aleuroliitne savi. Aluspõhja katab saviliivmoreeni kiht, mis on tume-kuni rohekashalli värvusega sitkeplastse kuni kõva konsistentsiga ja sisaldab jämepurdu kuni 20%. Moreeni pealispind jääb 7.8…16.2m sügavusele maapinnast ja on üldise edela-kirde suunalise langusega. Moreeni katab 7.5 – 15.6m paksune meresetete kiht, mis koosneb valdavalt halli värvusega kesktihedast tolmliivast. Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht. Pinnasevesi levib tolmliivas ja mullas. Veehorisondi paksuseks on siin 8-16m. Kõrgeim veetase on mõõdetud 0.23m üle maapinna kuni 1m sügavusel maapinnast 1988a. augustis. 1987 a septembris oktoobris oli salvkaevudes mõõdetud veetase 0.05-0.65m sügavusel maapinnast. Veetase on madalam Altmetsa tee piirkonnas seoses ringraja rajamisega teostatud kuivendustööde tulemusel (Eesti Maaparandusprojekt 1988a. töö nr 0081871). Seega on ehitustingimused Muuga aedlinnas rasked.
Just see "Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht." on fakt, mille pärast tasub tõsiselt kaaluda minul pinnaseuuringu teostamist, mis annaks soovitused vundamendile ja/või maja paiknemisele krundil. Võtsin antud töö teostamiseks hinnapakkumised paarist ettevõttest - maksab see lõbu ca. 13000 eek, sisaldades puurimistöid ja ka löökpenetratsioonikatseid koos põhjaliku aruandega. Hilisema hingerahu mõttes ja kogu projekti maksumust arvestades pole see summa mingi summa.
esmaspäev, 4. august 2008
Seinad - kivist või kergplokist?
Seinamaterjali valikutest on paeluma hakanud varasema Aeroc Ecoterm ploki kõrval nö. päris kivi. OJV pakkuva Kalle Virkus (virkus.com) lehelt copy/paste:
Tellis ehk "kivisein"
...Arvatagi on silikaattellistest seina puudusteks vajadus kvalifitseeritud ehitusmeeste järele, pikk ehitamise aeg ja sellest tulenev kõrge hind. Kõik muud omadused on positiivsed. Tänu oma massile suudab kivisein salvestada märkimisväärsel määral soojust, mis tähendab, et sellises majas saab edukalt kasutada ka tsüklilist küttesüsteemi - ahjukütet. Seina mass salvestab soojust kui ruumi soojabilanss on positiivne ja eraldab seda kui parasjagu ei köeta. Teisest küljest - mõnus on varjuda kuumal suvel jahedate kiviseinte vahele! Arvestades, et silikaatkivi suudab salvestada ka niiskust, kujutab selline konstruktsioon endast lausa loomulikku kliimaseadet.
Samuti puudub kiviseinal kondensioht, sest soojustus on seina välisküljel ja seespoolne tellismüüritus on piisava veeaurutakistusega nii et eraldi aurutõkke kasutamise vajadus puudub.
Eriti huvitav tundub Silikaat AS uudne õõnesplokk, mis on vana hea silikaattellise omadustega, kuid suurest plokist peaks olema ikka tunduvalt lihtsam ehitada ja kuna püstvuukidega jändamist ei ole, siis ehk ka piisavalt kiire ja ei eelda vast ka ulmetäpseid töökäsi.
Energiatõhusa aka passiiv-maja (välisseina U-arv ca. 0,15 W(m²K)) ehituseks eeldab lisaks puit/kivi välisvoodrile antud õõnesplokk ka ca. 100mm Isover KL-35/37 villa soojustusena. Hinnalt on ta sama kallis kui n. Aeroc ecoterm 375, millel samad soojuslikud omadused... kogu välisseina paksuses võidab aga ca. 10+ cm ja massi on samas oluliselt rohkem. Kas ka seda suurt massi sinna Muuga liivasele rohke pinnaveega krundile paigutada tasub ja kuidas, tuleb veel selgitada.
Tellis ehk "kivisein"
...Arvatagi on silikaattellistest seina puudusteks vajadus kvalifitseeritud ehitusmeeste järele, pikk ehitamise aeg ja sellest tulenev kõrge hind. Kõik muud omadused on positiivsed. Tänu oma massile suudab kivisein salvestada märkimisväärsel määral soojust, mis tähendab, et sellises majas saab edukalt kasutada ka tsüklilist küttesüsteemi - ahjukütet. Seina mass salvestab soojust kui ruumi soojabilanss on positiivne ja eraldab seda kui parasjagu ei köeta. Teisest küljest - mõnus on varjuda kuumal suvel jahedate kiviseinte vahele! Arvestades, et silikaatkivi suudab salvestada ka niiskust, kujutab selline konstruktsioon endast lausa loomulikku kliimaseadet.
Samuti puudub kiviseinal kondensioht, sest soojustus on seina välisküljel ja seespoolne tellismüüritus on piisava veeaurutakistusega nii et eraldi aurutõkke kasutamise vajadus puudub.
Eriti huvitav tundub Silikaat AS uudne õõnesplokk, mis on vana hea silikaattellise omadustega, kuid suurest plokist peaks olema ikka tunduvalt lihtsam ehitada ja kuna püstvuukidega jändamist ei ole, siis ehk ka piisavalt kiire ja ei eelda vast ka ulmetäpseid töökäsi.
Energiatõhusa aka passiiv-maja (välisseina U-arv ca. 0,15 W(m²K)) ehituseks eeldab lisaks puit/kivi välisvoodrile antud õõnesplokk ka ca. 100mm Isover KL-35/37 villa soojustusena. Hinnalt on ta sama kallis kui n. Aeroc ecoterm 375, millel samad soojuslikud omadused... kogu välisseina paksuses võidab aga ca. 10+ cm ja massi on samas oluliselt rohkem. Kas ka seda suurt massi sinna Muuga liivasele rohke pinnaveega krundile paigutada tasub ja kuidas, tuleb veel selgitada.
Tehtud!
Krunt on tänasega meie nimele vormistatud ja saab edasi minna. Olemas ka hunnik pabereid, sh. ka juba eelmise omaniku poolt tellitud geodeetiline uurimustöö, tasutud raieluba kahe puu langetamiseks jne.
reede, 1. august 2008
Notariaeg paigas
Sel nädalal sai pangaga käed löödud, kõik huvitatud osapooled (meie, müüja, meie endine laenupakkuja AmCredit ja uus laenupakkuja Hansapank ning müüja laenupakkuja BIG) kokku viidud ning 4.08.2008 hommikul vormistame tehingu notaris. Siis veel läheb mõni nädalake aega kuniks müüja "välja kolib" e. oma sodi minema veab ja võibki rind punnis ees minna krundile värske maaomanikuna patseerima.
kolmapäev, 30. juuli 2008
10 korda mõõda...
Põhimõtteliselt oleme otsustanud teha läbi pikk ja kindlasti vaevaline protsess ning kulutada järgnevad ca. 6 kuud maja projekteerimisele. Seda selleks, et saaksime tõesti oma vajadustele ja eelistustele vastava maja, mis oleks põhjalikult läbi mõeldud ja ka ehitajale oleks anda ette korrektne tööprojekt, mis välistab võimalikud eksimused konstruktsioonide ehitamises ja annab parema kontrolli kvaliteedi üle. Loodetavasti väldib ka ehitusplatsil vaidlusi stiilis "See on valesti!" - "Ei ole, Eestis on 20a. nii ehitanud ja see on väga hea lahendus".
Meil ehituse alustamisega nii-nii kiire (veel) ei ole, et seda aega kulutada ei saaks ning lisaks ka on tõsine hirm kõikvõimalike soss-seppadest ehitajate ees, keda Eestis täna veel palju leidub. Lisaks on ka soov tõesti midagi veidi omapärasemat ehitada kui üks tavaline "kuur". Korrektne planeerimisfaas peaks välistama ka olukorra, kus maja saab liiga omapärane ja vinge, nii et raha selle ehitamiseks enam ei jätkugi.
Näiteks saab ülevaadet võimalikust korrektsest lähenemisest maja projekteerimisel siit ja abiks on kindlasti suhelda ka erinevate arhitektuuribüroodega.
Oleme leidnud endale hinnaklassilt enam-vähem sobiva arhitektibüroo, kellega veidi rohkem ka edasi liikunud juba täpsema tööplaani suunas. Täna lugesin ka Edward Ekker-i blogisaiti, mis suunas mind edasi Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi lehele, täpsemalt siis Energiatõhusa ehituse tuumiklabori saidile. Tundub väärt mõte kulutada mõni lisakroon ja siis ka nendega konsulteerida. Arutan seda ka arhitektibürooga, et mis nemad arvavad täiendava spetsialistigrupi kaasamisest :)
Meil ehituse alustamisega nii-nii kiire (veel) ei ole, et seda aega kulutada ei saaks ning lisaks ka on tõsine hirm kõikvõimalike soss-seppadest ehitajate ees, keda Eestis täna veel palju leidub. Lisaks on ka soov tõesti midagi veidi omapärasemat ehitada kui üks tavaline "kuur". Korrektne planeerimisfaas peaks välistama ka olukorra, kus maja saab liiga omapärane ja vinge, nii et raha selle ehitamiseks enam ei jätkugi.
Näiteks saab ülevaadet võimalikust korrektsest lähenemisest maja projekteerimisel siit ja abiks on kindlasti suhelda ka erinevate arhitektuuribüroodega.
Oleme leidnud endale hinnaklassilt enam-vähem sobiva arhitektibüroo, kellega veidi rohkem ka edasi liikunud juba täpsema tööplaani suunas. Täna lugesin ka Edward Ekker-i blogisaiti, mis suunas mind edasi Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi lehele, täpsemalt siis Energiatõhusa ehituse tuumiklabori saidile. Tundub väärt mõte kulutada mõni lisakroon ja siis ka nendega konsulteerida. Arutan seda ka arhitektibürooga, et mis nemad arvavad täiendava spetsialistigrupi kaasamisest :)
pühapäev, 27. juuli 2008
Pildiblogi ja RSS feedid
Luban sellist tehnilisemat, IT vallast pärit teksti siia mitte edaspidi kirjutada, kui see otseselt majateemaga seotud pole. Antud juhul siis selline seos on olemas kaudselt läbi vajaduse blogida ja ka kõvasti pilte salvestada kogu protsessist.
Kuidas blogi juurde pilte vilkuma panna võttes neid automaatselt miskist teisest pildigaleriist, mis oleks piisavalt fancy ja võimalusterohke (loe: alternatiivne flicker jne saitidele ja rohkem "oma"). Vastus - n. Jalbum ja RSS piping...
Möllasin täna Jalbumi RSS feedidega. RSS tugi on väga lapsekingades antud softil, kuid ok... tegemist ka täiesti tasuta progega, seega on aktsepteeritav, et pidin antud programmi system kataloogist RSS faili genereerimise jupi lahti kaevama ja seda modifitseerima. Muidu ei valideerunud ja seega ka siinolev slideshow widget seda sisse ei lugenud. Olen veel hädas, kuid sain ta enamvähem tööle - esialgu küll läbi paari koleda häki. Nüüd toetab kuni 2-tasemelise albumihierarhia korrektse media-RSSi automaatset loomist.
Tükk aega pusisin ja uurisin ka võimalust, kuidas n-failikaustast saaks kõik RSS failid ühte 'kleepida'. Seda siis selleks, et mitte siin kuvada vaid ühe konkreetse albumikausta pilte - Jalbum tekitab igale albumikaustale oma RSS faili ja siin on ühele slishow elemendile võimalik ette anda vaid 1 RSS feed. N-arv slaidshowd siia vilkuma panna on ka totter.
Lõpuks leidsin sellise toreda asja nagu seda on Yahoo Pipes. Sorteerimine, filtreerimine ja kõikmõeldav selle abil olemas ja täiesti töötab ka. Kui nüüd saaks veel Jalbumi RSS tuge veidi paremaks ja sinna rohkem infot sisse (n. piltide EXIF datast haarata "Picture taken on timestampi" ei oleks miski probleem korrektset, sorteeritud "Viimati lisatud 10 pilti" slideshowd blogi kõrvale tiksuma panna.
Uurin edasi, hang on. Seniks on pildiblogi veel veidi "kipakas" :)
Kuidas blogi juurde pilte vilkuma panna võttes neid automaatselt miskist teisest pildigaleriist, mis oleks piisavalt fancy ja võimalusterohke (loe: alternatiivne flicker jne saitidele ja rohkem "oma"). Vastus - n. Jalbum ja RSS piping...
Möllasin täna Jalbumi RSS feedidega. RSS tugi on väga lapsekingades antud softil, kuid ok... tegemist ka täiesti tasuta progega, seega on aktsepteeritav, et pidin antud programmi system kataloogist RSS faili genereerimise jupi lahti kaevama ja seda modifitseerima. Muidu ei valideerunud ja seega ka siinolev slideshow widget seda sisse ei lugenud. Olen veel hädas, kuid sain ta enamvähem tööle - esialgu küll läbi paari koleda häki. Nüüd toetab kuni 2-tasemelise albumihierarhia korrektse media-RSSi automaatset loomist.
Tükk aega pusisin ja uurisin ka võimalust, kuidas n-failikaustast saaks kõik RSS failid ühte 'kleepida'. Seda siis selleks, et mitte siin kuvada vaid ühe konkreetse albumikausta pilte - Jalbum tekitab igale albumikaustale oma RSS faili ja siin on ühele slishow elemendile võimalik ette anda vaid 1 RSS feed. N-arv slaidshowd siia vilkuma panna on ka totter.
Lõpuks leidsin sellise toreda asja nagu seda on Yahoo Pipes. Sorteerimine, filtreerimine ja kõikmõeldav selle abil olemas ja täiesti töötab ka. Kui nüüd saaks veel Jalbumi RSS tuge veidi paremaks ja sinna rohkem infot sisse (n. piltide EXIF datast haarata "Picture taken on timestampi" ei oleks miski probleem korrektset, sorteeritud "Viimati lisatud 10 pilti" slideshowd blogi kõrvale tiksuma panna.
Uurin edasi, hang on. Seniks on pildiblogi veel veidi "kipakas" :)
neljapäev, 24. juuli 2008
Kuidas kõik alguse sai...
Et kõik ausalt ära rääkida pean minema siinkohal suurusjärk 6 kuud tagasi. 2008.a. algus - innustatuna olemasoleva katusekorteri pingelisest õhkkonnast, mis olid paljuski tingitud sama Tulika tn maja teatud kaasomanike järjekordsest omavolist terve maja prügisorteerimise lahenduse leidmisel, sai järjekordselt hakatud city24 jm. kinnisvara lehekülgi sirvima.
Pika otsingu järel tekkis arusaam, et olenemata kinnisvaramulli lõhkemisest ei ole osta ikkagi mitte midagi. Häid krunte, maju, maid, kortereid ei müüda ning pakkumisel on vaid tohutukallid mõttetud objektid. Majad enamasti põllul, totakate kombinatsioonidega kütte-ruumiplaneeringu-maja välisilme poolest jne. Korterid ei asu minu jaoks piisavalt atraktiivses kohas-kõrguses ja ei sisalda ka n+1 autokohta nagu võiks :). Krundid on ka umbes samamoodi sobimatud. Kas ma olen ise äkki liiga pedantne?
Kriteeriumid veelkord üle vaadatud sai leitud, et lihtsam on ikka vist leida sobiv uus eluase see ise kuskile ehitades. Ehk siis lihtne - tuleb edaspidi keskenduda vaid lammutamist ootavate vanemate majade/suvilate või maatükkide sirvimisele. Nõnda vahelduva eduga kuluski imekiiresti pool aastat kus sai ikka aegajalt kinnisvaraportaale surfatud kuniks saabus töökohast puhkus.
Samale ajale oli planeeritud ka olemasoleva katusekorteri katuseterassi lammutus, uue alloleva katuse ehitamine ja uue terassi ehitus (sic!), mis omakorda tähendas ka maadlemist projekteerimisfirmaga, asjatamist Tallinna LOVs ehituslubade osakonnas jne. Ehitus protsessina tegelikult on fun ja see organiseerimine, uurimine-õppimine tegelt ka omamoodi lahe väljakutse, eeldusel et kõik sujub :)
Kuna konkreetseid puhkuseplaane muid peale ehituse ei olnud tehtud ja ehitus laabus nii kiirelt-lihtsalt, siis sobivasti jäi aega täiesti üle. Ka ilmad olid kehvad ja seega ideaalne aeg jälle süveneda kinnisvara otsingutesse.
Ühel juulikuu alguse päeval saigi avastatud huvitav krunt koos suvilaga Muuga aedlinnas, tegelikult küll isegi paar krunti, mis kõik enam-vähem samas hinnaklassis. Detailsemad otsingud kasutades kinnisturaamatut, Maardu linna lehte (igasuguste KOV plaanide teadasaamiseks), maaameti lehte ja kaarte, google-t jms, jätsid sõelale ühe neist. Täpsustavad küsimused maaklerile, omanikule ning veel paar päeva veebis surfamist andsid alust leppida kokku objekti külastamine.
Esimene külastus jättis kohe hea mulje. Eks mingi osa mängis rolli ka põhjalik eeltöö, mis tekitas dejavu-liku tunde kohapeal - palju oli juba tuttav ja oodatav. Krunt sai risti-rästi läbi jalutatud, maaklerit pommitatud ristküsitlustega ning lahkutud lubadusega kaaluda ostu. Esimesed pildiklõpsud leiad SIIT!
Järgnevalt sai tellitud hindamine antud krundile. Osalt vajadusest miskit paberit pangas näidata, osalt ka enda meelerahuks, et teada, mis see krunt siis "Eesti keskmiselt" väärt on. Selguski, et omanik on veidi pilvedes ja hind ehk keskmise järgi ca. 10% liiga kõrge. Algas läbirääkimine :).
Samal ajal sai koostatud esimene ruumikalkulatsioon (mida ja mis mahus see tulevane maja võiks sisaldada ja kuidas) ja surfatud erinevaid EAL liikmete saite + kõikvõimalikke muid ideid pakkuvaid lehti ning koostatud ja laiali saadetud "stampkirjad" arhitektidelt tööplaani-hinnakirja saamiseks.
Kui hind sai müüjaga paika räägitud tekkis korraks veel küsimus: "Kas tõesti, kindlasti ja ikka just SEE krunt saab meie tulevaseks KODUKS?". Sai veelkord surfatud kinnisvaralehti, käidud ka ringi sõitmas, otsimas ja kaalumas. Kahtlused/kõhklused..., aga see vist on täiesti normaalne - pole ju kõige pisem otsus, mis elus teha tuleb. Kahtlused-kõhklused varjutas lõpuks täiendav hinnaläbirääkimine, sai tehtud avaldused pangas ning paberimäärimine võis alata.
Pika otsingu järel tekkis arusaam, et olenemata kinnisvaramulli lõhkemisest ei ole osta ikkagi mitte midagi. Häid krunte, maju, maid, kortereid ei müüda ning pakkumisel on vaid tohutukallid mõttetud objektid. Majad enamasti põllul, totakate kombinatsioonidega kütte-ruumiplaneeringu-maja välisilme poolest jne. Korterid ei asu minu jaoks piisavalt atraktiivses kohas-kõrguses ja ei sisalda ka n+1 autokohta nagu võiks :). Krundid on ka umbes samamoodi sobimatud. Kas ma olen ise äkki liiga pedantne?
Kriteeriumid veelkord üle vaadatud sai leitud, et lihtsam on ikka vist leida sobiv uus eluase see ise kuskile ehitades. Ehk siis lihtne - tuleb edaspidi keskenduda vaid lammutamist ootavate vanemate majade/suvilate või maatükkide sirvimisele. Nõnda vahelduva eduga kuluski imekiiresti pool aastat kus sai ikka aegajalt kinnisvaraportaale surfatud kuniks saabus töökohast puhkus.
Samale ajale oli planeeritud ka olemasoleva katusekorteri katuseterassi lammutus, uue alloleva katuse ehitamine ja uue terassi ehitus (sic!), mis omakorda tähendas ka maadlemist projekteerimisfirmaga, asjatamist Tallinna LOVs ehituslubade osakonnas jne. Ehitus protsessina tegelikult on fun ja see organiseerimine, uurimine-õppimine tegelt ka omamoodi lahe väljakutse, eeldusel et kõik sujub :)
Kuna konkreetseid puhkuseplaane muid peale ehituse ei olnud tehtud ja ehitus laabus nii kiirelt-lihtsalt, siis sobivasti jäi aega täiesti üle. Ka ilmad olid kehvad ja seega ideaalne aeg jälle süveneda kinnisvara otsingutesse.
Ühel juulikuu alguse päeval saigi avastatud huvitav krunt koos suvilaga Muuga aedlinnas, tegelikult küll isegi paar krunti, mis kõik enam-vähem samas hinnaklassis. Detailsemad otsingud kasutades kinnisturaamatut, Maardu linna lehte (igasuguste KOV plaanide teadasaamiseks), maaameti lehte ja kaarte, google-t jms, jätsid sõelale ühe neist. Täpsustavad küsimused maaklerile, omanikule ning veel paar päeva veebis surfamist andsid alust leppida kokku objekti külastamine.
Esimene külastus jättis kohe hea mulje. Eks mingi osa mängis rolli ka põhjalik eeltöö, mis tekitas dejavu-liku tunde kohapeal - palju oli juba tuttav ja oodatav. Krunt sai risti-rästi läbi jalutatud, maaklerit pommitatud ristküsitlustega ning lahkutud lubadusega kaaluda ostu. Esimesed pildiklõpsud leiad SIIT!
Järgnevalt sai tellitud hindamine antud krundile. Osalt vajadusest miskit paberit pangas näidata, osalt ka enda meelerahuks, et teada, mis see krunt siis "Eesti keskmiselt" väärt on. Selguski, et omanik on veidi pilvedes ja hind ehk keskmise järgi ca. 10% liiga kõrge. Algas läbirääkimine :).
Samal ajal sai koostatud esimene ruumikalkulatsioon (mida ja mis mahus see tulevane maja võiks sisaldada ja kuidas) ja surfatud erinevaid EAL liikmete saite + kõikvõimalikke muid ideid pakkuvaid lehti ning koostatud ja laiali saadetud "stampkirjad" arhitektidelt tööplaani-hinnakirja saamiseks.
Kui hind sai müüjaga paika räägitud tekkis korraks veel küsimus: "Kas tõesti, kindlasti ja ikka just SEE krunt saab meie tulevaseks KODUKS?". Sai veelkord surfatud kinnisvaralehti, käidud ka ringi sõitmas, otsimas ja kaalumas. Kahtlused/kõhklused..., aga see vist on täiesti normaalne - pole ju kõige pisem otsus, mis elus teha tuleb. Kahtlused-kõhklused varjutas lõpuks täiendav hinnaläbirääkimine, sai tehtud avaldused pangas ning paberimäärimine võis alata.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
