Kümme käsku

Olles suhteliselt usukauge, on teada ka mulle kümnes käsk "Sina ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast, ümmardajat, kariloomi ega midagi muud, mis on tema oma", kuid siiski on südamesse pugenud võimalus oma krunti 50% laiendada. Seda siis naabri krundi arvelt ja kokkuleppel ülejärgmise naabriga. Lühidalt siis moodustada kolmest krundist kaks ~1250 m2 krunti. Hinna ja detailide osas tuleb nüüd aru pidada ja ka oma kalkulatsioonid üle vaadata, kuidas selline lisakulutus mõjutab edasisi tegevusi. Ülejärgmine naaber on samuti huvitatud sellisest võimalusest. Patt oleks siinkohal kindlasti jätta võimalust kasutamata igal juhul, kuid kumb küll suurem patt on, see või 10. käsu vastu eksimine...

Esimene saak

Täna saime "lõplikult" võtmed kätte ja krundi oma valdusesse. Jutumärkides lõplikult, kuna majja jäi veel mingi osa eelmise omaniku suuremagaliibrilist kraami, mis ta lubas enne talve minema vedada. Jääme lootma :)

Täna sai tehtud ka esimene inspektsioon krundil ning üle loetud viljapuud jm dzhungli osa. Tähelepanekud siis järgmised:

3 x kirss?
1 x valge klaar
5+ x Alõtsha e. kollane seaploom
3+ x punane ploom
2 x Antonovka
1 x sibulõun
5? x must sõstar
2? x punane sõstar
3+ x sirel
2 x mänd
5-haruline kask
3 x jasmiin
tikker ja kibuvits/roos on ka kooselu leidnud mitmes kohas

Lühidalt - sael ja oksapurustajal tööd jätkub :). Suureks plussiks sügisel krunt kätte saada on võimalus hinnata viljapuid ja mis seal parata - ka saada osa esimesest saagist. Täna õnnestus lookas puudelt korjata ploome ja õunu, mida on tõesti palju. Moosikeetmine võib alata.

Geoloogiline-geodeetline?

Tomeito-tomaato? EI! Täiesti erinevad asjad ikkagi :). Geodeetiline plaan e. kõrgusmärkidega mõõdistatud krunt koos puude jms asjadega on olemas. Vaja oleks veel soovitavalt tellida siiski ka geoloogiline uuring e. uuring, mis kajastaks pinnase olemust.

Copy-paste Maardu lehelt:
Ehitusgeoloogilised tingimused on Maardu linna eriosades erinevad:

Muuga aedlinna territooriumil moodustab aluspõhja alamkambriumi lükati kihistu aleuroliitne savi. Aluspõhja katab saviliivmoreeni kiht, mis on tume-kuni rohekashalli värvusega sitkeplastse kuni kõva konsistentsiga ja sisaldab jämepurdu kuni 20%. Moreeni pealispind jääb 7.8…16.2m sügavusele maapinnast ja on üldise edela-kirde suunalise langusega. Moreeni katab 7.5 – 15.6m paksune meresetete kiht, mis koosneb valdavalt halli värvusega kesktihedast tolmliivast. Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht. Pinnasevesi levib tolmliivas ja mullas. Veehorisondi paksuseks on siin 8-16m. Kõrgeim veetase on mõõdetud 0.23m üle maapinna kuni 1m sügavusel maapinnast 1988a. augustis. 1987 a septembris oktoobris oli salvkaevudes mõõdetud veetase 0.05-0.65m sügavusel maapinnast. Veetase on madalam Altmetsa tee piirkonnas seoses ringraja rajamisega teostatud kuivendustööde tulemusel (Eesti Maaparandusprojekt 1988a. töö nr 0081871). Seega on ehitustingimused Muuga aedlinnas rasked.

Just see "Liivas on katkendliku levikuga 0,9-1.1m paksune liivsavi vahekiht." on fakt, mille pärast tasub tõsiselt kaaluda minul pinnaseuuringu teostamist, mis annaks soovitused vundamendile ja/või maja paiknemisele krundil. Võtsin antud töö teostamiseks hinnapakkumised paarist ettevõttest - maksab see lõbu ca. 13000 eek, sisaldades puurimistöid ja ka löökpenetratsioonikatseid koos põhjaliku aruandega. Hilisema hingerahu mõttes ja kogu projekti maksumust arvestades pole see summa mingi summa.

Seinad - kivist või kergplokist?

Seinamaterjali valikutest on paeluma hakanud varasema Aeroc Ecoterm ploki kõrval nö. päris kivi. OJV pakkuva Kalle Virkus (virkus.com) lehelt copy/paste:

Tellis ehk "kivisein"
...Arvatagi on silikaattellistest seina puudusteks vajadus kvalifitseeritud ehitusmeeste järele, pikk ehitamise aeg ja sellest tulenev kõrge hind. Kõik muud omadused on positiivsed. Tänu oma massile suudab kivisein salvestada märkimisväärsel määral soojust, mis tähendab, et sellises majas saab edukalt kasutada ka tsüklilist küttesüsteemi - ahjukütet. Seina mass salvestab soojust kui ruumi soojabilanss on positiivne ja eraldab seda kui parasjagu ei köeta. Teisest küljest - mõnus on varjuda kuumal suvel jahedate kiviseinte vahele! Arvestades, et silikaatkivi suudab salvestada ka niiskust, kujutab selline konstruktsioon endast lausa loomulikku kliimaseadet.

Samuti puudub kiviseinal kondensioht, sest soojustus on seina välisküljel ja seespoolne tellismüüritus on piisava veeaurutakistusega nii et eraldi aurutõkke kasutamise vajadus puudub.

Eriti huvitav tundub Silikaat AS uudne õõnesplokk, mis on vana hea silikaattellise omadustega, kuid suurest plokist peaks olema ikka tunduvalt lihtsam ehitada ja kuna püstvuukidega jändamist ei ole, siis ehk ka piisavalt kiire ja ei eelda vast ka ulmetäpseid töökäsi.

Energiatõhusa aka passiiv-maja (välisseina U-arv ca. 0,15 W(m²K)) ehituseks eeldab lisaks puit/kivi välisvoodrile antud õõnesplokk ka ca. 100mm Isover KL-35/37 villa soojustusena. Hinnalt on ta sama kallis kui n. Aeroc ecoterm 375, millel samad soojuslikud omadused... kogu välisseina paksuses võidab aga ca. 10+ cm ja massi on samas oluliselt rohkem. Kas ka seda suurt massi sinna Muuga liivasele rohke pinnaveega krundile paigutada tasub ja kuidas, tuleb veel selgitada.

Tehtud!

Krunt on tänasega meie nimele vormistatud ja saab edasi minna. Olemas ka hunnik pabereid, sh. ka juba eelmise omaniku poolt tellitud geodeetiline uurimustöö, tasutud raieluba kahe puu langetamiseks jne.

Notariaeg paigas

Sel nädalal sai pangaga käed löödud, kõik huvitatud osapooled (meie, müüja, meie endine laenupakkuja AmCredit ja uus laenupakkuja Hansapank ning müüja laenupakkuja BIG) kokku viidud ning 4.08.2008 hommikul vormistame tehingu notaris. Siis veel läheb mõni nädalake aega kuniks müüja "välja kolib" e. oma sodi minema veab ja võibki rind punnis ees minna krundile värske maaomanikuna patseerima.